Ülemaailmne taastuvenergia ülevaade 2020

Vastuseks koroonaviiruse pandeemiast tulenevatele erandlikele asjaoludele on IEA iga-aastane globaalne energiaülevaade laiendanud oma katvust, et hõlmata 2020. aasta seniste arengute reaalajas analüüsi ja võimalikke juhiseid ülejäänud aastaks.

Lisaks 2019. aasta energia- ja süsinikdioksiidi heitkoguste andmete ülevaatamisele kütuse ja riigi lõikes, oleme ülemaailmse energiaülevaate selles jaotises jälginud energiakasutust riigi ja kütuse lõikes viimase kolme kuu jooksul ning mõnel juhul – näiteks elektrienergia – reaalajas.Osa jälgimist jätkub iganädalaselt.

Rahvatervist, majandust ja seega ka energiat ümbritsev ebakindlus ülejäänud 2020. aasta jooksul on enneolematu.Seetõttu ei piirdu käesolev analüüs mitte ainult 2020. aasta energiakasutuse ja süsinikdioksiidi heitkoguste võimaliku suunaga, vaid toob välja ka paljud tegurid, mis võivad viia erinevate tulemusteni.Teeme peamised õppetunnid, kuidas selles kord sajandis valitsevas kriisis navigeerida.

Praegune Covid-19 pandeemia on eelkõige ülemaailmne tervisekriis.28. aprilli seisuga oli haiguse tõttu kinnitatud juhtumeid 3 miljonit ja üle 200 000 surmajuhtumi.Viiruse leviku aeglustamiseks tehtud jõupingutuste tulemusena kasvas ohjeldusmeetmetega kokku puutunud energiakasutuse osakaal märtsi keskpaiga 5%-lt aprilli keskpaigaks 50%-le.Mitmed Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid on teatanud, et kavatsevad mais osa majandusest uuesti avada, seega võib aprill olla kõige rängemini tabatud kuu.

Lisaks vahetule mõjule tervisele on praegusel kriisil suur mõju maailmamajandusele, energiakasutusele ja CO2 heitkogustele.Meie igapäevaste andmete analüüs aprilli keskpaigani näitab, et täielikult suletud riikides väheneb energianõudlus nädalas keskmiselt 25% ja osalise sulgemise tingimustes riikides keskmiselt 18%.14. aprillini 30 riigi kohta kogutud igapäevased andmed, mis moodustavad üle kahe kolmandiku ülemaailmsest energianõudlusest, näitavad, et nõudluse langus sõltub sulgemiste kestusest ja rangusest.

Ülemaailmne energianõudlus vähenes 2020. aasta esimeses kvartalis 3,8%, kusjuures suurem osa mõjust ilmnes märtsis, kui Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujal jõustati isolatsioonimeetmed.

• Ülemaailmne söenõudlus sai kõige rängemalt kannatada, langedes 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes peaaegu 8%. Seda langust seletasid kolm põhjust.Hiina – kivisöel põhinev majandus – oli riik, mida Covid-19 esimeses kvartalis kõige rohkem tabas;odav gaas ja taastuvate energiaallikate jätkuv kasv mujal seadsid väljakutse kivisöele;ja pehme ilm piiras ka söe kasutamist.
• Tugevalt mõjutas ka naftanõudlust, mis langes esimeses kvartalis peaaegu 5%, peamiselt mobiilsuse ja lennunduse piiramise tõttu, mis moodustavad peaaegu 60% ülemaailmsest naftanõudlusest.Märtsi lõpuks oli ülemaailmne maanteetranspordi aktiivsus 2019. aasta keskmisest ligi 50% ja lennundus 60% madalam.
• Pandeemia mõju gaasinõudlusele oli mõõdukam, ligikaudu 2%, kuna 2020. aasta esimeses kvartalis gaasipõhiseid majandusi tugevalt ei mõjutanud.
• Taastuvenergia oli ainus allikas, mis suurendas nõudlust, mis oli tingitud suuremast installeeritud võimsusest ja eelisjärjekorrast.
• Elektrinõudlus on sulgemismeetmete tulemusel oluliselt vähenenud, millel on kaudne mõju elektrienergia jaotusele.Elektrinõudlus on mitmes riigis täieliku sulgemise perioodidel langenud 20% või rohkem, kuna elamumajanduse nõudluse kasvu kaalub üles kaubandus- ja tööstustegevuse vähenemine.Nädalaid meenutas nõudlus pika pühapäeva oma.Nõudluse vähenemine on suurendanud taastuvate energiaallikate osakaalu elektrivarustuses, kuna nende toodangut nõudlus suures osas ei mõjuta.Nõudlus langes kõigi teiste elektrienergia allikate, sealhulgas kivisöe, gaasi ja tuumaenergia järele.

Tervet aastat vaadates uurime stsenaariumit, mis kvantifitseerib laialdase ülemaailmse majanduslanguse energiamõjusid, mille on põhjustanud kuudepikkused liikumispiirangud ning sotsiaalne ja majanduslik aktiivsus.Selle stsenaariumi kohaselt on majanduslanguse sügavusest taastumine vaid järk-järguline ja sellega kaasneb makromajanduspoliitilistest jõupingutustest hoolimata majandusaktiivsuse oluline ja püsiv langus.

Sellise stsenaariumi tulemusel väheneb energianõudlus 6%, protsentuaalselt suurim viimase 70 aasta jooksul ja absoluutarvudes kõigi aegade suurim.Covid-19 mõju energianõudlusele 2020. aastal oleks enam kui seitse korda suurem kui 2008. aasta finantskriisi mõju ülemaailmsele energianõudlusele.

Mõjutatud on kõik kütused:

• Naftanõudlus võib aasta jooksul langeda keskmiselt 9% ehk 9 mb/d, viies naftatarbimise tagasi 2012. aasta tasemele.
• Söe nõudlus võib väheneda 8%, suures osas seetõttu, et elektrinõudlus on aasta jooksul ligi 5% väiksem.Söe nõudluse taastumine tööstuse ja elektritootmise järele Hiinas võib kompenseerida suuremaid langusi mujal.
• Gaasinõudlus võib kogu aasta jooksul langeda palju rohkem kui esimeses kvartalis, kuna nõudlus elektri- ja tööstusrakenduste osas väheneb.
• Tuumaenergia nõudlus väheneks ka vastusena väiksemale elektrinõudlusele.
• Nõudlus taastuvenergia järele peaks eeldatavasti suurenema madalate tegevuskulude ja eelisjuurdepääsu tõttu paljudele elektrisüsteemidele.Tootlikkust suurendaks ka võimsuse hiljutine kasv, 2020. aastal valmivad uued projektid.

Meie hinnangul 2020. aastaks langeb ülemaailmne elektrinõudlus 5%, mõnes piirkonnas väheneb see 10%.Madala süsinikusisaldusega allikad ületaksid palju söeküttel töötavat tootmist kogu maailmas, suurendades 2019. aastal saavutatud edumaa.

Ülemaailmne CO2 heitkogus väheneb eeldatavasti 8% ehk peaaegu 2,6 gigatonni (Gt) võrra, 10 aasta taguse tasemeni.Selline aastane vähenemine oleks kõigi aegade suurim, kuus korda suurem kui eelmine rekordiline 0,4 Gt vähenemine 2009. aastal, mille põhjustas ülemaailmne finantskriis, ja kaks korda suurem kui kõigi varasemate vähendamiste kogusumma alates lõpust. II maailmasõjast.Nagu pärast eelmisi kriise, võib heitkoguste taastumine olla suurem kui langus, välja arvatud juhul, kui majanduse taaskäivitamiseks mõeldud investeeringute laine on pühendatud puhtamale ja vastupidavamale energiataristule.